LED-lampide klassifikatsioon ja nende kasutusomadused?

Lampide klassifikatsioon on keerulisem. Nimetus jaguneb vastavalt lambi valgust kiirgavale kujule ja kasutuskohale. Püüame liigitada üldnähtavad lambid valguskäsiraamatu ja mõningate standardite järgi. Peab olema mõned punktid, mida arutada. Kõik on abiks.

1 Kohaldamisala See spetsifikatsioon määratleb LED-lampide ja sõltumatute LED-valgusallikate toodete ulatuse.

Sõnastik 2.1

Sõltumatud valgusallikad viitavad üldiselt valgust kiirgavatele seadmetele, mis ei saa iseseisvalt töötada ja mis tuleb normaalseks töötamiseks paigaldada, fikseerida, toetada ja väliste komponentidega elektriliselt ühendada. Praegu on asjassepuutuvateks kategooriateks lambitorud, pirnid, küünlapirnid, MR-lambid, PAR-lambid, pistiktorud, painduvad lambiribad, võrklambid jne. Kasutatakse peamiselt traditsiooniliste valgusallikate asendamiseks. 2.2

Valgusti all mõeldakse üldiselt valgustusseadet, mis suudab täita valgustusnõudeid ilma väliste abiseadmete abita. Tavaliselt sisaldab see valgusallikaid, kinnitus- ja kinnituskonstruktsioone, optilisi juhtseadmeid, adaptiivseid toiteallikaid, kontrollereid ja muid komponente. 3

Sõltumatu valgusallika klassifikatsiooni määratlus 3.1 Lambitoru Toru- või rõngakujuline valgustusseade, mis on oma nime saanud toru kuju ja läbimõõdu järgi, nt T8 toru, T10 toru, T5 toru jne. LED-torud viitavad torudele, mis kasutavad LED-e nagu valgusallikas. Neid kasutatakse peamiselt traditsiooniliste luminofoorlampide asendamiseks. Valguse väljundnurk on üldiselt väiksem kui 180° ja valguse kasutusmäär on kõrgem kui luminofoorlampidel. Neid kasutatakse enamasti energiasäästlikuks muundamiseks. See määratlus hõlmab lampide kategoorias lihtsaid lambitorude variante, nagu T5 integreeritud lambid ja T8 lihtsad konsoollambid. 3.2 Pirn Sfääriline valgustusseade, mida kasutatakse tavaliselt koos allvalgustite, laualampidega jne kohalikuks või lisavalgustuseks. LED-pirne kasutatakse peamiselt traditsiooniliste hõõglampide asendamiseks ja neil on paremad energiasäästuefektid. Pirnile viitavad valgusallika kuju ja ava suurus (nt A19, A17, G45 jne) ning lambipesa liidesel on E27, E14, B22 jne. 3.3 Küünlapirn Omamoodi küünlaleegi sarnane valgustusseade, mida kasutatakse tavaliselt koos kristalllampide või seinalampidega jne, mis on otse eksponeeritud kaunistuseks või abivalgustuseks. LED-küünlapirne kasutatakse peamiselt traditsiooniliste küünalpirnide asendamiseks ja neil on paremad energiasäästuefektid, kuid valguse jaotust tuleb hoolikalt kontrollida, et need sobiksid kristalllampide ja seinalampide jaoks. Lambipesa põhiliides on E14. 3.4 MR-lampe kasutatakse tavaliselt koos kohtvalgustitega või aktsentvalgustuseks. Kaliibri suuruse järgi on MR16 ja MR11. Nende hulgas on MR16 liides peamiselt G5.3 ja GU10, MR11 liides on peamiselt G4.0 ja sisendpinge on enamasti AC/DC 12V. LED MR-lampe kasutatakse hea energiasäästuefektiga halogeen-MR-lampide asendamiseks. 3.5 PAR-lamp PAR-lambil kui valgusallikal on teatud laternate ja laternate omadused, mida kasutatakse tavaliselt koos prožektoritega või kasutatakse iseseisvalt kohalikuks või aktsentvalgustuseks. Kaliibri suuruse järgi on PAR20, PAR30, PAR38, PAR56 jne. Lambipesa põhiliides on E27. LED PAR-lampe kasutatakse traditsiooniliste heade energiasäästuefektidega halogeen-PAR-lampide asendamiseks. 3.6 Pistiktoru Torukujuline seade, mida kasutatakse tavaliselt koos lambipaneelide, laelampide, allvalgustite ja muude üldvalgustuse valgustusseadmetega. Traditsioonilised luminofoorlambid jagunevad U-kujulisteks torudeks ja spiraaltorudeks; lambipesa tihvtide arvul on kaks tihvti ja neli tihvti ning tüüpilised on PL-L, PL-C jne. LED-pistiktoru viitab konkreetselt pistiktorule, mis kasutab valgustina LED-i. allikas, mida kasutatakse peamiselt traditsioonilise luminofoortoru asendamiseks ja mida kasutatakse enamasti energiasäästlikuks muundamiseks. Kuid lambi tihvti liides kasutab enamasti E27 kruviliidest ja harva kasutatakse tihvti tüüpi. Asendamisel pöörake tähelepanu liidese piirangutele. 3.7 Pehme valgusriba Pehme valgusriba viitab LED-lampile, mis keevitatakse spetsiaalse töötlemistehnoloogia abil vasktraadile või lindile painduvale trükkplaadile ja ühendatakse seejärel valguse kiirgamiseks toiteallikaga. Seda saab painutada. Seda nimetatakse seetõttu, et valgust kiirgades on see valgusriba kujuline. . Kuju jaguneb ümaraks ja lamedaks, mida iseloomustab tavaliselt LED-lambi helmeste pakendivorm ja helmeste arv meetri kohta, näiteks 60 tuld 3528, 30 tuld 5050 jne. 3.8 Võrguvalgustid Võrgutulesid kasutatakse tavaliselt sisemiste läbipaistvate jaoks valgustus. LED-lambi helmed on keevitatud aluspinnale, kergesti ühendatavad aluspindade vahel, paindlik kokkupanek, reguleeritavad vahed, moodustades ruudustikulaadse helendava struktuuri, valgustavad valguskasti ühtlaselt. Substraat võib olla riba- või punktikujuline. Võrklampide komplekti saab kasutada välireklaami valguskastides veekindlaks töötlemiseks. 4

Valgusti klassifikatsiooni määratlus 4.1 Tänavalambid Tänavalambid on laternad, mis pakuvad teede valgustusfunktsioone. Selle peamine omadus on see, et sellel on teevalgustuseks sobiv valgusjaotus ja selle välimusel pole klassifikatsiooniga mingit pistmist. Kuigi seda kasutatakse sageli koos valgustuspostidega, viitavad tänavavalgustid ainult valgust kiirgavatele seadmetele ega hõlma valgustusposte ega muid komponente. Seetõttu kuulub tänavavalgustite kategooriasse ka rippkaablilamp, mis ei vaja paigalduskandjana lambiposti. Tänavalambid on kõrgetasemelised valgustid. Erinevate teetüüpide puhul on vaja erinevat valguse jaotust, et lahendada põhiprobleeme, nagu tee heledus/valgustus, heleduse/valgustuse ühtlus, pikisuunaline ühtlus, pimestamine ja nii edasi. Tänu oma tugevale juhitavusele ja intelligentsele heleduse reguleerimisele võivad LED-tänavavalgustid HID-i asendada heade energiasäästuefektidega. Nagu teisedki välisvalgustid, vajavad tänavavalgustid kõrgemat kaitsetaset. 4.2 Tunnelituled Tunnelituled viitavad spetsiaalsetele tunnelivalgustuseks kasutatavatele laternatele, et lahendada rida visuaalseid probleeme, mis tekivad sõidukite tunnelisse sisenemisel, sellest möödumisel ja väljumisel. Tunnelivalgustid on tavaliselt piki tunnelit eraldatud ning paigaldusmeetodid hõlmavad lakke, seinale paigaldatavaid ja nooletüüpi. Tunneli sissepääsu-, ülemineku-, keskmise- ja väljapääsuosas tuleb valgustuse paigutuse ja voolujaotuse osas arvesse võtta heledust, ühtlust, pimestamist, stroboskoopilisi ja muid tegureid. Tunnelituledel peab olema tugev põrutuskindlus, tolmu- ja veekindel kest, korrosiooni- ja roostekindlus. 4.3 Floodlight Prožektor Prožektor on funktsionaalne valgustusseade, mis kiirgab ühtlast ja nõrga suunatavusega valgusvihku ning valgusvihu nurk on üldiselt lai. Objektide kiiritamisel on nõrgenemiskiirus väga aeglane ja kas see võib tekitada pehmeid ja läbipaistvaid valgusefekte, kasutatakse seda laialdaselt välireklaamidel, sildadel ja truupides, väljakutel, hoonetes ja muudes kohtades. Lambi korpuse kuju on tavaliselt tasane ja ruudukujuline ning sellel peab olema kõrgem kaitseaste nagu kõigil välisvalgustitel. See peaks vähemalt kaitsma lambi ühenduskarpi tolmu ja pihustatud vee eest. Valgusallika õõnsus võib kaitsta tolmu, pihustatud vee ja tilkumise eest. 4.4 Project-light lamp Project-light lamp on omamoodi funktsionaalne valgusti, mis kiirgab tugeva suunatavuse ja selge valgusprofiiliga kiirt ning valgusvihu nurk on üldjuhul kitsas valgusvihk. Objekti kiiritamisel nõrgeneb valgus ja vari kiiremini ning kas see võib tekitada tugeva kontrastse valgusefekti, kasutatakse seda laialdaselt välistingimustes plastmassist skulptuurides, sildade rippkaablites, ehitussammastes ja muudes kohtades. Lambi korpuse kuju on tavaliselt sügava koonuse samba kujuline. Nagu kõik välisvalgustid, on vaja kõrgemat kaitsetaset. See peaks vähemalt kaitsma lambi ühenduskarpi tolmu ja pihustatud vee eest. Valgusallika õõnsus võib kaitsta tolmu, pihustatud vee ja tilkumise eest. 4.5 Aiavalgustid Aiavalgustite all mõeldakse tavaliselt vertikaalseid lampe, millel on integreeritud valgustuspostid ja valguskehad. Lambi korpuse kõrgus on üldiselt umbes 2-6 meetrit, mis on keskmine valgustuslamp. Iseseisev prožektor paigaldatakse üldpostile, mida tavaliselt aiavalgustiks ei peeta. Aiavalgustid võivad olla funktsionaalsed valgustid, mis annavad täpse valgustusväärtuse ning nende valgust kiirgavad osad on kindla valgusjaotusega; need võivad olla ka esteetilist väärtust andvad dekoratiivvalgustid, mille valgust kiirgavad osad on sageli hajutatud kujul ning sammaskujulisi nimetatakse ka maastikulambipostiks. Mõnda aiavalgustitega sarnaseid valgusteid kutsutakse nende keeruka kuju ja äärmiselt individualiseeritud kuju tõttu sageli valgusskulptuurideks. Rangelt võttes ei saa valgusskulptuure aiavalgustitena kasutada, kuid nende koodide ees on ikkagi aiavalgustite klassifikatsioonikood. 4.6 Muruvalgustid Muruvalgustid tähistavad üldiselt vertikaalseid lampe, millel on integreeritud lambipostid ja valgustuskorpused. Lambi korpuse kõrgus on üldiselt umbes 0,3-1,2 meetrit, mis on madala valgustusega lamp. Sarnaselt aiavalgustitele on ka muruvalgustitel funktsionaalne valgustus ja dekoratiivvalgustus. Nende hulgas on funktsionaalse valgustuse jaoks mõeldud murulambi pimestamise kontroll üsna range. Sellel on ehituslikke sarnasusi õuevalgustiga, kuid helitugevus on väike. Kuigi mõne lambi kõrgus jääb 0,3-1,2 meetri vahele, on kuju täielikult isikupärastatud ja üsna keeruline. Tihti kutsume neid valgussketšideks. Rangelt võttes ei saa valgustuse eskiise käsitleda murulampide toodetena, kuid nende koodide ees on siiski muruvalgustite klassifikatsioonikood. 4.7 Põrandavalgusti Põrandavalgusti kõrgus on üldjuhul alla 0,3 meetri, kuid see peab ulatuma paigalduspinnast kõrgemale ja on madala tasemega valgusti. Seda kasutatakse tavaliselt koos aia- ja muruvalgustitega ning see paigaldatakse enamasti pargiteedele, rohelistele muruplatsidele ja ümbritsevatele väljakutele, et olla kaunistuse lähtepunktiks. Põrandavalgustitel, nagu kõigil välisvalgustitel, on kõrgem kaitsetase, mis suudab kaitsta vähemalt pritsmete ja tolmuosakeste eest. 4.8 Maa-alused tuled. Geograafilised tuled on madalal tasemel valgustid, mille põhikorpus on paigaldatud paigalduspinna alla. Neid kasutatakse väljas või siseruumides. Suundvalgustus või aktsentvalgustus, mida tuntakse ka mattunud ülemiste valgustitena, võib nende valgustugevuse jaotuskõver olla sümmeetriline või asümmeetriline. Välisvalgustid peavad taluma inimeste ja sõidukite raskust (lampide staatiline kandevõime peab vastama asjakohastele standarditele) ja olema kõrge kaitsetasemega (IP67). Kuna välisvalgustid paigaldatakse pinnasesse või kruusa sisse, peavad valgustid tagama piisava äravooluvõime. Maetud tuled kasutavad üldiselt ülitugevat valatud alumiiniumist korpust. Sise-maavalgustid ei vaja kõrget kaitsetaset ja kandevõimet, kuid need peavad siiski olema puhtad, põrandat pühkima ja jalakäijad ei kahjusta valgustit. Hoone konstruktsiooni tõttu peaks siseruumides asuvate maetud valgustite kõrgus olema võimalikult õhuke. Maetud lambi korpuse pinnal ei ole selles määratluses iseloomulikku tähendusmustrit ega märki. 4.9 Kontuurvalgustid Kontuurvalgusteid kasutatakse peamiselt piirete ehitamiseks ja haljastuse kujundamiseks. Tavaliselt kasutatakse neid välitingimustes. Lambi korpuse kuju on lineaarne, mis nõuab kõrget veekindlust. Üldiselt on see varustatud juhtimissüsteemiga, mis suudab vastavalt teatud programmile esitada erinevaid valgusefekte. Peamine omadus on see, et lamp ise on osa välimusest ja tunnetusest. Kui lambi eesmärk on objekti valgustada, ei klassifitseerita seda kontuurlambiks. Nimetatakse ka kaitsepiirdetoruks, digitaaltoruks jne. 4.10 Lineaarne seinapesur Lineaarset seinaseibi kasutatakse peamiselt arhitektuurse dekoratiivvalgustuse jaoks, see peseb ühtlaselt hoone välis- või siseseina. Tavaliselt on see pikk riba. Selle peamine omadus on see, et valgusjaotus vastab seinapesu nõuetele. Manustatud või välisseadmed juhivad värvi ja heleduse muutusi. Tavaliselt paigaldatakse see hoone kaevikusse või pilusse, mis nõuab lihtsat paigaldamist, mugavat ühendamist tulede vahel, pidevaid valguspunkte ja väikest külgmist mahtu. Välistingimustes olev lineaarne seinaseib, nagu ka teised välisvalgustid, nõuab kõrgemat kaitset. 4.11 Veealused tuled Allveevalgustid viitavad tuledele, mis töötavad vee all ja mida kasutatakse enamasti basseinimaastiku valgustamiseks. Kuna see töötab vees pikka aega, peab selle tolmu- ja veekindel klass vastama IP68 spetsifikatsioonile ning elektrikaitseklass peab vastama III klassi standardile. Ohutus- ja töökindlusnõuded on kõrged. Tavaliselt tagab ohutuse ja töökindluse ülimadal turvapinge 12v ning vee peale tuleb paigaldada iseseisev või integreeritud trafo või muundur. Toiteliinide jaoks võib kasutada ainult painduvaid kummiisolatsiooniga kaableid. Valgusti paigaldus peab tagama, et maksimaalset lubatud sügavust ei ületata. Tingimusel, et töötamine veevabas keskkonnas ei ole selgelt lubatud, võib veealust valgustit kasutada ainult vee all. Valgustusinsenerid peaksid selliste erilampide paigaldamisel ja kasutamisel järgima vastavaid eriohutuseeskirju. 4.12 Mässuvastased tuled Mässutõrjetuled, olenemata nende kategooria omadustest, määratakse ainult nende mehaanilise löögi vastupidavuse järgi. Lampe, mis taluvad piisavalt tugevaid mehaanilisi lööke välismaailmast, nimetatakse mässutuledeks. See tähendab, et neil on spetsiaalne kaitsekonstruktsioon, mis talub teatud määral lööke. Kuid mässutuled ei ole mõeldud olema hävimatud, isegi need tuled saavad väliste jõudude, sobivate tööriistade või seadmete tõttu kasutuskõlbmatuks muutuda. 4.13 Allvalgustid Allvalgustid on lakke paigaldatud helkurite ja muude optiliste komponentidega lambid. Need on peamiselt ringikujulised, kuid mõnikord ka ristkülikukujulised või ruudukujulised. Allvalgustid jagunevad süvistatavateks allvalgustiteks ja pinnale paigaldatavateks allvalgustiteks. Allvalgustite optilised omadused on allvalgustus. Isegi seinapesuri valgusjaotusega allvalgustite puhul (mõnikord nimetatakse seda ka seinapesuri allvalgustiteks) on allvalgustus peamine omadus. Süvistatava allvalgusti suurim omadus on ainult paljastatud välimine rõngas, mis suudab säilitada arhitektuurse kaunistuse üldise ühtsuse ja täiuslikkuse ning ei hävita lampide seadistuse tõttu laekunsti täiuslikku ühtsust; väiksema kaliibriga süvistatavaid allvalgusteid nimetatakse ka laevalgustiteks; Sisseehitatud allvalgustis saab reguleerida valgustuse suunda, mida nimetatakse reguleeritava nurga allvalgustiks (või reguleeritava nurgaga laevalgustiks). Suurim erinevus prožektori ja prožektori vahel on see, et prožektor on täielikult eksponeeritud, samal ajal kui reguleeritava nurgaga allvalgusti paljastab lambi korpuse ainult osaliselt isegi maksimaalse reguleerimisnurga korral. Pinnapealsed allvalgustid on dekoratiivsemad ja allvalgusti kuju ise kaunistab lae lage. Üldjuhul projitseeritakse kogu allvalgusti valgus allapoole, mis kuulub otsese valgusjaotuse alla ja mida kasutatakse kohalikuks või üldvalgustuseks. Samas võib allvalgustil olla ka asümmeetriline valgusjaotus ning seda kasutatakse seinapesuvalgustuseks. Välisvalgustitel peab olema teatav veekindlus. Selles määratluses kuuluvad allvalgustite kategooriasse ka mitme peaga võrega prožektorid, laevalgustid ja muud lambid, mis paljastavad pärast paigaldamist ainult välisrõnga. 4.14 Kohtvalgustid Kohtvalgusteid kasutatakse peamiselt suundvalgustuseks. Üldiselt on valgusvihu nurk väike ja valguse kvaliteedinõuded kõrged. Selle ja allvalgusti erinevus seisneb selles, et prožektor saab üldiselt valgustusnurka paindlikult reguleerida ja lambi korpus on täielikult kuvatud, seega on üldised kujunõuded kõrgemad. Levinud paigaldusmeetodid on juhtsiinid, lakke, seinakinnitus jne. Mõnikord paigaldatakse prožektor lakke ja pärast prožektori paigaldamist on võimalik isegi dekoratiivrõngas, näiteks allvalgusti, lisada. Enamik neist kuulub aga kaunistuse, mitte lambi olemuse juurde.